Kuniks meie blogi spämmikahtluse alt vabastatakse, tekitasin ajutise asendusblogi.
Täna oli ainult 2 matshi, esimeses saime väikse 17-13 koosa Brasiilialt (meestekoondis hävis täna samuti Brasiillaste vastu 25-4), teises tuli 15-15 viik Tuneesiaga. Bridgematshidel on teatavasti nii, et oma partnerit sa ei näe, istud kõrvuti ühe vastaspaari mängijaga ja ainult temaga suhtledki kogu mängu aja. Mul on nüüd ka paar värvikat vastast olnud. Eile õhtune türklane oli tõeline nupumees. Ammu juba uus jagu käimas, tema aga pigistab oma pead kahe käega, krimpsutab nägu ja teatab siis mulle: „Teil oli eelmises jaos viis ruutu tehtud.” Ja nii igas teises jaos. Võib-olla oli see minu häirimise taktika, võib-olla siiras analüüsimissoov, mina igatahes ei lasknud oma niigi vähest mõistuseraasu kulutada, vaid kehitasin õlgu tema juttu süvenemata. Õhtul andis Mell aga häid nõuandeid, mida selliste nupumeestega teha. Tuleb hakata pilduma mokaotsast fraase: „Eelmises jaos oleksite topeltsunniga ületihi saand”, või „Teil vist kuus risti seisis sisseviskest”. Tema olla seda kunagi proovind ning matshi lõpuks oli vastane lõplikult kokku jooksnud, ütles „piip, tuut, error” ja kukkus toolilt maha.
Tänane brasiillane, nimega Barbosa, oli tüse poiss, kellel oli jälle omamoodi häirimistaktika. Iga natukese aja tagant luristas ta võimsa nortsatusega nina.
Teises matshis olime me Indrekuga vabad ja otsustasime sõita taksoga sinna majja, kus toimuvad meeste ja naiste võistlused, et seal live-ülekannet vaadata (suurelt ekraanilt näitab kõvade mängu ja maailma tippkommentaatorid istuvad sealsamas ja kommenteerivad ja naljatavad mikrofonidesse). Taksosõit iseenesest oli juba elamus. Kõigepealt lasime ühel hotellineiul endale sihtkoha hiina keeles paberile kirjutada. Tüdruk maalis oma 5 minutit hieroglüüfe. Aga taksojuht heitis korra pilgu peale ja sai kohe aru, mis vaja. Sõit oli siinsele liikluskultuurile väga iseloomulik – kui mõni jalakäija julgeb sebrale astuda, tuleb metsikult tuututades kiire hooga talle otse peale sõita – küll ta siis teed annab. Ja jalakäijad näivad seda täitsa loomulikuks pidavat.
Ülekandes näidati Venemaa-Iisraeli mängu, viimased lüpsid esimesi ühes suunas. Õnnetuseks ei pakkunud kõrvaljooksvad eesti tiimide tulemused palju rõõmu – nii naised kui mehed said hirmsa koosa. Naistel õnnestus näiteks mängida 3. korrusel 4-0 klappi (pakkumisjärgnevus: 2NT (odavad)-3C-3S. Üks näitas renood, teine passis igaks juhuks neljandaga sisse). Ja mehed, kes olid enne oma alagrupis suurepärasel teisel kohal (edasi pääsevad neli), mängisid oma seisu nii, maha, et nüüd tuleb edasipääsu pärast tõsiselt sudima hakata.
Üks naljakas kohaliku kultuuri ilming torkas silma ka siinsaamas hotellis – millegipärast on hotellitoad nummerdatud – 1., 2., 3., 18., 5., 6. jne. Alguses ajas see meid päris segadusse. Selgus, et hiinlaste jaoks on 4 miskipärast õnnetu number (umbes nagu meil 13), koguni sedavõrd, et keegi sellise numbriga toas nagunii ei tahaks elada.
Täna õhtul on meil presidendi vastuvõtt. Jutt siis Eesti Bridzhiliidu presidendist. Riietuseks kästi panna smokingud või trikood. Kellel trikood ei ole, sellel lubati ka ilma tulla. Nii et ees ootab tõsine üritus.
Homme on vaba päev, loodame minna müüri peale ronima.
Maarja on teinud siin pilte ka, neid saab vaadata siit aadressilt: http://maarjaoras.spaces.live.com/.
